Räägime Taist

Tai on ilus. Tai on ilus neile, kes hindavad iluna ka teatavat räpakust. Minu Tai reis koosnes küll peamiselt vaid Bangkokist ja Phuketist, kuid need avaldasid piisavalt muljet soovimaks sinna tagasi pöörduda. Ja seda mitte selles tähenduses, et kunagi võiks tagasi minna, vaid ikka selles tähenduses, et lähima paari aasta sees peaks tagasi minema. Aga seda siis seljakotiga ja rõhuga teistel saartel, ehk ka naaberriikidel, kuid kindlasti ka Bangkokil. Enne minekut kuulsin taiskäinutelt imestamapanevaid küsimusi stiilis „Mida sa nii kaua Bangkokis teed, seal ei ole ju midagi vaadata?“ ja see hirmutas mind, aga teha polnud midagi, sest siselennu piletid olid ostetud.

Pidime Bangkokis olema neli ööd minekul ja ühe öö tagasiteel. Nüüd võin julgelt öelda, et ausalt, ma ei saanud Phuketil kolmandikkugi sellest kogemusest, mis ma sain Bangkokis. Kuurort on kuurort igalpool, iga suurlinn tuksub aga ise viisil. Barcelona on Barcelona, London on London, New York on New York, Lissabon on Lissabon ja Bangkok on Bangkok (ning jah, ma jätsin Pariisi välja sihilikult, sest minu meelest on jutud Pariisist elavamad, kui Pariis ise, aga võib-olla ei ole see linn mulle end veel avanud). Aga et keegi mind nüüd valesti ei mõistaks, siis Tai saared väärivad külastamist vägagi: alustades turistidega ülerahvastatud Phi Phi saartest, lõpetades nende Tai saartega, mille nimegi ma veel ei tea. Kindlasti ööbige seal ka, nii on kogemus ehedam. Mina teen küll järgmisel korral nii. Ja kindlasti TULEB ka Bangkokis mõned päevad veeta.

Mis mind võlus? Mind võlusid kontrastid – see, kuidas kõrvuti on läänelikule tarbimisühiskonnale omased brändid ja ülim vaesus. Ka see, kuidas igaüks on ettevõtja – olgu ta jalutu vanikumüüja või kööki õlal kandev vanamemm, kes sealsamas sulle mõne hõrgutise valmistab, või hoopis laiusesse arendatud jalgratta moodi riistapuul luuakaupmees, kellelt igas mõõdus luua saab soetada. Ilmselt kõige levinum ettevõtlusvorm on järeletehtud brändikauba müük tänavaletil või kui oled kõvem mees, siis ka oma kaupluses (seda pigem Phuketil). Muide, järeletehtud kõrgehinnalisi käekotte saab sealt originaalist vähemalt kümme korda odavamalt, kuid need on väga hea kvaliteediga – nahast ja puha. Mind võlus (eriti Bangkokis) see, kuidas hõrgud toidulõhnad segunesid tänavahaisuga, kuidas õhk oli kuumusest, liiklusest ja inimtegevusest paks, kuidas Bangkok ilmselt kunagi sudu tõttu otsest päikesevalgust ei näe, kuidas linn on nii mitmetasandiline (metroo, skytrain, mitmetasandilised kiirteed juba linnas sees) ja kui laadnad on elektrisüsteemid (selline tunne, et iga majapidamine liidab end ise juhtmega loominguliselt posti külge).

Tai on küll ära teeninud oma nime naeratuste maana, kuid tegelikult tuleb Tais olla ettevaatlik (eriti Bangkokis), mõnikord (kuid mitte alati ei ole see nii) ei ole naeratuse taga siiras soov sinu kohta teada saada ja sind aidata, vaid sinust pisut (või pigem päris palju) raha lüpsta.

Kõige levinum skeem on see, et tuk-tuki (ja vahel ka taksojuhtidel) on käpp sees mõnes juveeli- või rätsepaäris (võib-olla on midagi veel, aga need on kõige levinumad) ning nad katsuvad sind sinu teekonnal sinna sokutada. Parimal juhul ütleb ta sulle seda ette (väites, et käime piilume korra ta sõbra ärisse, siis ta saab vastutasuks sõidukile kütust) ja sa saad öelda, et tänks, but nõu tänks, kuid halvimal juhul viib ta su sinna, laekuvad prouad, kes katsuvad sulle kõige paremat kaupa pähe määrida ja kui sa midagi ei osta, siis on juht ühtäkki pime, tal on bensiin otsas ja ingliskeele teadmised oluliselt halvenenud. Minu tugev soovitus on lihtsalt veidi linna tunda, kaarti omada, silmad lahti hoida, valida 50+ vanuses taksojuhte, mitte uskuda „tasuta lõunaid“ (see on priipääse kuhugi juveeli- või rätsepaärisse) ja teha suu lahti, kui midagi tundub kahtlane. Tais on ka miski turismipolitsei vms ja kuigi me sellega kokku ei puutunud, siis olen kuulnud, et see on korrumpeerunud: jaoskonnast lisakulutusteta väljumine pidi ka juba positiivne situatsioon olema.

Lemmik lõunasöögikoht Bangkokis (Sukhumvit)

Olles sõitnud taksoga sama vahemaad nii kokkuleppehinna kui taksomeetri järgi (ma tegelikult ei saa siiani aru, miks see taksojuht taksomeetri järgi tahtis sõita, kui meile kõigile otsaette TURIST oli kirjutatud), võin öelda, et kokkuleppehinnad on vähemalt 2-3 korda kallimad taksomeetri hinnast (meie jaoks on siiski ka kokkuleppehinnad soodsad, eriti, kui mitmekesi olla). Muidugi ei ole mõtet ka ise taksomeetri järgi sõitu nõuda, sest usun, et seda sõitu võiks siis kirjeldada linnaekskursioonina.

Karmim petuskeem on gem scam. Ma siinkohal seda kirjeldama ei hakka, sest selle osas saab abi google’ilt. Meid tõmmati sarnasesse skeemi, kuid juveelipoe asemel oli äriks rätsepaateljee. Kuigi ma usun, et keegi meist ei oleks endale ülikonda tellinud, pääsesime skeemist ilmselt tänu sellele, et jagasime üsna kiirelt lahti, et midagi on jama ning tegime end üsna häälekalt järeleandmisteta selgeks. Kel plaan Taisse minna, palun tutvuge enne gem scami lugudega. Samuti ärge uskuge vaatamisväärsuste (peamiselt siis templite) juures end ametlike töötajatena tutvustavaid tegelasi, kes seletavd midagi mingist väljamõeldud rahvuslikust pühast, mille tõttu praegu templisse ei pääse (et siis sujuvalt teid skeemi järgmisse etappi juhatada). Muide, minu teada pidid vaid üksikud rätsepaärid ka tegelikult kvaliteetseid riideid tootma ning ka väärismetalli ja –kive oleks mõistlik osta korralikest (suurtes keskustes asuvatest) kauplustest. Ma ei ole küll teab mis kultuuriteadlane, aga ma arvan, et seda ei saa taidele pahaks panna – nad on üles kasvanud ühiskonnas, kus valge inimene on kõndiv dollarimärk ja ilmselt ei ole ebaõiglane öelda, et paljud taid on by default programmeeritud valgetele rahaväljapigistamise eesmärgil tünni tegema.

Üks asi, mis siiski on odav ja hea, on  massaaž. Üks tund jala- või õlimassaži oli 200 bahti, mis teeb umbes 75 krooni või 5 eurot. Üle 600-bahtist massaaži ma vist ei näinudki, kuid eks need hinnad ole seletatavad sellega, et massaažisalonge on tänavatel sama tihedalt, kui Lasnamäel paneelmaju.

Bangkokis soovitan kindlasti külastada mõnda skybari. Meie käisime Vertigo-nimelises baaris, mis asub Banyan Tree Hotelli 61. korrusel. Vaade on uhke küll ja tegelikult ka pisut hirmus, sest ma ei tea, kas päikesepaistelisema kliima tõttu vähemsuitsiidsele ühiskonnale omaselt ei ole seal kõrghoonete katustel erilisi piirdeid (päris ilma piireteta need siiski ei ole, kuid piiretest ülesaamine ei ole probleem ka minu 160-sentimeetrise pikkuse juures), samas tuuleke puhub julgemalt, kui 61. korrusel olles tahaks. Ja kokteilid maksid 300 bahti, mis teeb umbes 115 krooni või 7 eurot, pole paha, eksole. Selle raha eest sai ka snäkitaldriku, mida jooksvalt täideti. Teine kuulsam skybar (või restoran) on Sirocco, mis väidetavalt pakub paremat kööki kui Vertigo, kuid samas viimane pidavat olema ehedam, kui eesmärk on püüda taevabaari kogemust. Ja ma võin siinkohal öelda, et kogemus oli aus – istudes tundsin end turvalisemalt :)

Loomaarmastajatel soovitan külastada ka mõnd loomaaeda või –parki. Beebitiigri süleshoidmine tegi minu päeva (kui nii saab tõlkida). Samuti on populaarne elevandisõit, kuid sel puhul tuleks välja selgitada, kuhu tuur teid viib. Sellest, et ekskursioonimüüjatädi ütleb, et see on parim kompanii, ei piisa :) Meie saime näiteks sõita mööda agulivaheteed mäest üles ja mäest alla (okei, natuke kummipuid oli ka). Usun, et vantsimatk kusagil metsas võib päris tore olla. Ja kõik, kes mõtlevad, et vaene vants peab turistijurakaid tassima, ma tegin arvutuse, see ei tohiks nii hull olla – kui vants kaalub miski 3-5 tonni ja koos elevandiajajaga oli meid tema peal kolm inimest, mis teeb 200-250kg (ma praegu ei arvesta ameeriklasi), siis see on rangeltöelda 5-10% tema kehamassist. Ma mõtlen, et kui ma teinekord talvel samas osakaalus kosun, siis kõndimine mul küll raskemaks ei lähe. Ma tõesti loodan, et mu teooria peab paika.

Toit! Kuidas see küll varem meelde ei tulnud. Tai toit on imemaitsev ja väga odav. Nelja peale kulus meil lõunasöögiks ca 250 krooni (15 eurot), õhtusöögiks ca 400 krooni (25 eurot), seda koos õlle ja kokteilidega (õhtusöögil). Palun sööge Tais kohalikku toitu (riis, nuudlid, kana, mereannid, curry), sest see on lihtsalt nii maitsev. Halb oli vaadata, kuidas ameeriklased Tais burgerit õgisid. Parima roa tiitli saab kana või krevetid küüslaugu ja musta pipraga. Jookidest sai mu lemmikuks arbuusi-jääkokteil, seda testin sügisel, kui meil ka arbuusid süüa kõlbavad. Ja ananassi peab sööma. Õigupoolest ei ole selle söömisega suurt vaeva, sest oma magususe tõttu see lihtsalt sulab suus.

Mis veel? Ahha, rannas tuleb olla ettevaatlik, sest seal sibavad väikesed krabibeebid.

Hinnad (üleüldse) on kaubeldavad ja vähemalt poole peab alghinnast kindlasti alla saama. Tavaliselt saab ka rohkem. Üldiselt on nii, et liiga väikese hinna oled pakkunud siis, kui minemakõndimise peale kaupmees (või –naine) sulle järele ei kappa.

Ja lõpetuseks – Aerosvitiga ma ei soovita lennata (vähemalt mitte pikki otsi), Bangkoki hotellis President Palace ma ei soovita ööbida (hotell on okei, aga nii teenindajad, kui ka tegevjuht ei tea teenindusest suurt midagi) ja Phuketi Patong Beachi Marriotti hotellis soovitan ööbida vaid juhul, kui teil on söakust ja viitsimist personaliga vaielda ning end maksma panna (sest tegelikult hotell on okei ja hommikusöök on viis pluss, nii maitseelamuse kui ka valiku poolest). Küll aga soovitan Bangkokis ööbida Adelphi Suites nimelises hotellis, väga hea hotell ning suurepärane teenindus, kirsiks tordil on bassein hotelli katusel (16. korrusel).

One thought on “Räägime Taist

  1. kallis, nii ilusad pildid ja nii ilusasti kirjutad :) aitäh sulle! ma saan ainult ette kujutada, kui tore teil seal oli. mulle meeldib, kuidas tanel oma leedid elevandiga sõidutab :) arm, kas järgmine kord lähme koos? seljakottidega? ;)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s