New neon

Ma sain lõpuks aega sellele näidatud nahatükile käärid sisse lüüa. Ai, kui hea meel mul on. Mu rõõmu toetab muidugi asjaolu, et ma selle vastavalt eesmärgile valmis sain. Ja ma ei pea silmas mingit ajalist eesmärki. Kuna ma ei ole lõigete ega pika planeerimise sõber ja ma tahan võrdlemisi lihtsalt (ja kiiresti) tulemuseni jõuda, siis ikka juhtub, et asjad ei kuku nii välja nagu ma mõelnud olin. Siis ma olen muidugi kuri ja pahur ja mõtlen, et miks ma nii kärsitu ja rumal pean olema. Igatahes on mul seetõttu tõeliselt hea meel, kui tulemusega rahule saan jääda.

Ma tahtsin midagi lihtsat, sest nahk ise on piisavalt eriline. Kas teile meeldib?

Advertisements

Le new things

See sõrmus on viieeurone leid H&M-ist. Kuigi ma ei saa aru, mida ta mulle meenutab (kosmoselaeva? antenni? elektrijaama?), meeldib ta mulle oma tavalisest tumedamas hõbedases värvis.

Käeehte idee tekkis mul täna, kui koristasin oma kangavarusid ja muud õmblemiseks vajalikku. Okei, karabiinid ostsin ma mõne aja eest sihilikult, tegu on Proenza Schouleri kevadise ideega. Aga täna avastasin, et olen kunagi ostnud kette, mis selle karabiiniga täpselt sobivad. Mõeldud-tehtud.

In Pink

Kampsun: Zara; Püksid: Stradivarius; Kingad: Topshop; Kott: kuigi ta on ilusa Fendi Peek-A-Boo koti koopia, siis mind võlus pigem selle lõhn ja pood, kust selle leidsin.

Ostsin koti eelmisel aastal Itaaliast San Gimignano linnakesest (mis muide pakub väidetavalt Itaalia parimat jäätist, aga kuna ma sellega hästi ei nõustu, siis sellel faktil ma pikemalt ei peatu). Igatahes mulle hirmsasti meeldib kammida käsitöö kottide poode Itaalias ja Hispaanias ja ilmselt ka Marokos (kuigi seda õnne ei ole mul veel olnud), tegelikult ka mujal. See lõhn ja ma ei tea, kogu see poe keskkond, see kuidagi meeldib mulle. Ja eriti rõõmsaks teeb mind see, kui keegi hea inimene ei ole neile kottidele peale löönud kaubamärki, mille disaineri idee kotimeister on pihta pannud. Tean-tean, kui tahan disaini, siis pean olema valmis selle eest ka maksma. Hakkan süümepiinu tundma siis (aga kindlalt ei saa lubada), kui Eesti palgad Euroopa omadega võrdsustuvad. Kui keegi hea inimene on teinud kvaliteetse nahast koopia, siis Monikal on tegelikult savi ja ta tarbib rõõmuga koopiat.

Igatahes long story short on see, et kui te satute Toskaanasse, siis minu meelest just San Gimignanos on kõige ilusamad kotid. Muidugi tegelikult on nii, et te olete siis ka võidus, kui te Toskaanast ilma ühegi ostuta tagasi tulete, sest seal on muidu ka lihtsalt hea :)

Fallen for fluro

Kas teid ei köida neoonvärvid? Oi, kuidas mind köidavad. Eriti kollane (mõelge sinna kõrvale päevitunud nahk, mmm..) aga ka roosa, oranž, anything will do. Ükskõik, mis – küüned, kott, kleit – You name it.

See on midagi, mille tegin tegelikult juba kevadel. Mulle hirmsasti meeldib see kangas, sest näib, nagu see ese oleks kootud. Tegelikult mitte, seda kangast saab osta meetriga Kangadžunglist (mõned teised värvid on ka). Aga pisut tuleb ka ettevaatlik olla, minu õmblusmasin külastas selle õmblemise käigus parandust.

Lisaks värvile võlus mind nende pükste isabelmarant’likkus.

See kleit ja pluus on tegelikult H&M-i eelmise aasta kevadsuvisest kollektsioonist, kuid siis ei osanud ma nende võlu märgata. Õnneks ootasid nad mind veebruarini kuni ma nad Kopenhaagenist avastasin, kumbki 100DKK (kui seda nüüd märkamata jäi, siis ütlen juurde, et olen eriti rahul).

Kõrvarõngad ja sõrmus tulid minuga Londonist, Topshopist.

Oh, ma ei jõua ära oodata, kui selle tüki kallale asuda saan. Enne aga kohustused-kohustused!

Kui saaks veel oma käpakesed siia taha, siis poleks õnnest enam midagi puudu.

Pilt: http://www.fashionsquad.com/

Mõelge, siia võib ka oma initsiaalid (võimisiganes) tellida, MM – kui tore see oleks!

Pagan, ma arvan, et ma tean, kuidas see lõpeb.

Outfit

Särk: Gina Tricot; Püksid: Bershka; Sall: H&M; Kell, ehted ja kingad: Asos; Kott: nii väga, kui ma ka ei tahaks, et saaksin öelda Balenciaga, siis kahjuks ei.

Kuid see on väga hea Balenciaga koopia Taist. Bangkoki kesklinnas asub kaubanduskeskus MBK. Poe kaheksalt korrusel leiab peamiselt riideid, jalanõusid, ehteid ja tehnikat, võiks öelda, et eranditult erinevate brändide koopiad. Tehnika osas ma sõna ei võta, aga käekotid on seal väga ilusad täisnahast silmipetvad koopiad. Kui mul oleks raha kotiga seljas olnud, oleksin tõenäoliselt seal kohvritäie kottidega tulnud.

Loafer love

Okei, mis on ühist minul, Hugh Hefneril ja Chuck Bassil?

Sussiarmastus. Tõenäoliselt vähemalt osaliselt tänu neile kahele härrale teevad nii kõrg- kui kiirmoes ilma sussid (slippers). Ja I must say, et mulle väga meeldivad sellised sussid. Ma olen juba tutvustanud, mida ma arvan endast kui igapäevasest kontsakandjast ja seetõttu on sellised kingad täiesti õigeaegne (et mitte öelda kauaoodatud) vaheldus baleriinadele (õõh, kui kole sõna, ma ei ole isegi kindel, et seda kasutada võib, aga see defineerib kõige selgemine selle, millest räägin).

Otsisin mõned toredused, mis mulle silma on jäänud:

Steven by Steve Madden & Topshop

Sam Edelman & Topshop

Sam Edelman & Topshop

Jõuluvana, armas, kui sa seda loed, siis minu lemmikud on need Louboutinid (A)

Ja lõpuks minu Topshopi kaunitarid:

Klassika

Igal suvel lihtsalt tuleb teha küpsisetorti (vähemalt korra). Ma ei teagi, mis see originaalretsept ette näeb – hapukoort sinna kihtide vahele? Igatahes, minu versioon sai tehtud järgmisest:

  • 3 pakki Selga küpiseid (mu lemmikud on vahtrasiirupi omad) – seal on 51 küpsist, millest 48 kulus kihtideks (4 kihti ja 3×4 küpsist neist igale)
  • 2 pakki Philadelphia toorjuustu (see oli lihtsalt Võsu poes ainuke, iga teine kõlbab muidu ka) – ca 400g
  • 1 pakk ricotta kohupiimakreemi (Tervise vist oli) – ca 500g
  • 1 suur pakk hapukoort – ca 400g
  • 150-200g valget šokolaadi
  • mustikaid (vastavalt soovile ja ressurssidele)

Ja siis ei olegi muud, kui segada korralikult kokku toorjuust, ricotta, hapukoor ja sulatatud šokolaad, kõige lõpuks lisada ka mustikad. Säti kiirelt küpsised ritta ja pane segu iga kihi vahele ning ka pealmise küpsistekihi peale. Seda segu saab üsna rikkalikult, seega koonerdada ei ole mõtet. Ülemine kiht sai minul nii tubli, et pealmised küpsised sõitsid natuke laiali. See ei ole muide üldse halb – kes ütles, et küpsisetort peab korrapärane olema? Ma arvan ka, et keegi pole öelnud. Nii saab ühest reast rohkem tükke, kui seal küpsiseid on ja kes ei jaksa tervet tükki süüa, saab ka väiksemaga maadelda.

Nii ja kui me juba klassikast räägime, siis ei saa üle ega ümber kirjust koerast, eksole. Ma seda kakaomaitselist looma nii väga ei armasta, seepärast on minu oma hele (aga ma ei nõustu teda veel sellepärast kassiks kutsuma). Minu koer koosneb:

  • küpsistest (oli vist kaks pakki ja Selga taaskord, sest siis ei pea nii palju jõudu rakendama, kui teiste puhul)
  • hapust marmelaadist (1 pakk)
  • pekaani pähklitest (ka 1 pakk) – need teevad küll pea iga hea asja paremaks
  • võist
  • kondenspiimast

Kuna ma poes küpsist, marmelaadi ja pähkleid ostes teadsin, et mul on olemas või ja kondenspiim, siis kahe viimase kogust ma ei oska öelda. Kasutasin ära kogu või (sest seda oli selgelt vähem, kui Monika poes arvas) ja lisasin nii palju kondenspiima, et segu koos püsiks. Täpsemat valmistamisjuhist tõenäoliselt ei pea andma :) Aga üks asi küll – mulle meeldib koera teha leiva- või mõne muu vormi sisse, nii on nagu ilusam, kui lihtsalt vorstiks vormimine. Ja pildi pärast vabandan, see ei ole eriti hea, ma tean.