Tick-Tack

Pole vist keeruline järeldada, et sügise saabudes tuleb Monikal isu ka sisekujundusega tegeleda. Sest noh, pikk talv on ees ja palju kodust aega jne jne jne (kõlavad seletused mu peas). Teineteise järel valmivad projektid, millest kevadeks viiakse lõpule tublil juhul üks-kaks. Ma mõtlen, et järsku ma peaksin siin mõne lubaduse andma, et mul oleks rohkemate inimeste ees piinlik, kui asi tehtud ei saa.

Okei. Meil on üks kummut, mis peaks kahe värvi- ja ühe lakikihiga nati põnevama välimuse saama. Talle on isegi uued nupud ostetud (emm.. kaks aastat tagasi vist) ja värvid ja lakk on ka valmis ostetud. Niisiis teostamist ootab projekt Kummut. Kui te siin varsti pilte ei näe, palun koputage mu südametunnistusele. Aitäh.

Ja miks on postituse pealkiri heli, mis seostub kella tiksumisega? Vot sellepärast, et ma tahtsin juba maailmakaua suurt valget äratuskella. Loomulikult ei kavatse ma end hommikuti sellega šokeerima hakata, ma tahtsin sellist kella välimuse pärast. Ja eile vaatas see ilus poiss mind @home poe ühel riiulil sellise pilguga, et polnud võimalik teda sinna jätta.

Kui nüüd pildilt kohe ei paista, siis ütlen, et kell on tavalisest äratuskellast oluliselt suurem. Panin võrdluseks kõrvale ühe vaasi.

Tortilla snack

Teate neid kordi, kui tahaks õhtul filmi kõrvale veini juua ja päriselt enam süüa ei taha, samas midagi nagu tahaks. See retsept on selleks puhuks. Sisuliselt võib peale panna mis iganes meeldib ja pähe tuleb. Ma tomatitega ei riskinud, kuna pelgasin, et tulemus võib törts ujuv jääda. Aga ega ma ei tea kindlalt, et see nii läheb, seega kes proovib, andke teada. Ma kasutasin punaseid sibulaid, piinia seemneid, riivitud juustu ja sutsu pipart. Ja enne määrisin tortillad kergelt tšilliõliga. Ahjus peavad nad olema seni, kuni parajalt küpsed tunduvad. Võib kasutada ka lavaši, aga mulle tundub, et tortilla maitse on peale küpsetamist kuidagi parem.

Jeweled

Siin on midagi, millega saab igaüks hakkama. Kui teil on kapis midagi, mis sutsu igav tundub, siis here you go, väike tuuningu idee. Tegin selle tegelikult juba eelmisel talvel (ja jõudsin vahepeal kahetseda), aga nüüd vaatan, et mõtle, kui tore, tahaks juba kanda. Ma ikka mõtlen, et tore, et meil on neli aastaaega: need riideesemed, mis mingi hooaja järel juba igavad tunduvad, tekitavad aasta pärast elevust nagu uued (ma ikka loodan, et kõik mu neoonvärvid mind järgmisel kevadel uue ja uhke hooga köidavad).

Eniveis, tegu on nahkseelikuga, millel oli igav kummivärvel ja see tahtis muudatust. Vaja on muudatust vajavat riideeset, niiti, nõela, hunnikut kivikesi ja nädalajagu õhtuid. Mulle muideks selline tegevus väga meeldib, mida saab telekavaatamise kõrvalt teha. Sest vaadake, mulle meeldib telekat vaadata, aga mulle ei meeldi ainult telekat vaadata, sest see tundub ajaraiskamisena.