Pekaani pähkli ja vahtrasiirupi toorjuustukook

Juhtus sedasi, et mul õnnestus pärida umbes liiter vahtrasiirupit. Mõeldes sellele, kuidas ma Tai hotellis pidin suurte Ameerika mammidega võitlema, et oma hommikusele vahvlile törts vahtrasiirupit saada, võtsin pakkumise kõhkluseta vastu. Mul oli tegelikult juba pikka aega mõttes teha kondenspiimaga toorjuustukook, aga sedasi, et asendan kondenspiima vahtrasiirupiga ja lisan kuidagi ka pekaanipähkleid. Mõeldud-tehtud.

Vaja läheb:

150-200g Digestive küpsiseid

150g pekaanipähkleid

150g võid

600g toorjuustu

3 muna

250ml (ja natukene veel) vahtrasiirupit

Ja siis nagu ikka, kõigepealt tuleb purustada Digestive küpsised ja pekaani pähklid (ja siin peaks ka ahju tööle panema, umbes 160’c peale). Kusjuures mõned ilusamad pähklid oleks vahva kõrvale panna ja kasutada neid hiljem koogi kaunistamiseks. Mulle hirmsasti meeldib üks roheliste lehtedega pakk, sest seal on palju väikseid (eriti armsa väljanägemisega) pekaanipähklibeebisid. Pähklid ma purustan köögikombainis, küpsised kilekotis ja taignarulliga.

Edasi tuleb sulatada või ja segada see küpsiste ja umbes poolega purustatud pähklitest (teine pool tuleb esialgu kõrvale jätta). Tekkinud segu suru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja ja jäta see täidise valmistamise ajaks külma või pane soojenevasse ahju.

Seejärel mikserda omavahel toorjuust, munad ja vahtrasiirup ning kõige lõpus sega hulka ka allesjäänud pool purustatud pähklitest. Vala segu põhjale ning küpseta 70 minutit.

Serveerimisel võib kasutada natukene vahtrasiirupit ja eelnevalt kõrvaletõstetud pähkleid.

Advertisements

simple things

Ma armastan asju; ma armastan neid võimalusi, mis asjad annavad. Ja sealjuures olen ma teadlik, et olen kõigest tarbimisühiskonna väike mutter. Aga pole hullu, mul on ka oma kasu sees, nagu igal teiselgi mutril. Mulle meeldib, et asjad annavad võimaluse vormida kuvand – endast endale ja endast teistele. Mulle meeldib, et ma võin mõne asja omamise või isegi ainult selle ihaldamise läbi luua endale teatud kuuluvust, omadusi (missiis, et vahel ainult iseenda peas) ja ma võin neid takistamatult vahetada. Aga okei, ärme aja asju liiga keeruliseks. Mul ei ole küll kinnitatud andmeid, aga ma võtan endale õiguse subjektiivselt arvata, et inimesed, kes elavad oma elu liiga keeruliselt, kipuvad olema õnnetumad kui teised. Kusjuures see ei tähenda, et ma ise mõnikord asju liiga keeruliseks ei aja. Sellepärast tulebki end “raputada” ja endale meelde tuletada, et lihtsad asjad on toredad.

Hematiidist sõrmus (Loitsukeller)

Metallkarp (Tiimari)

Minu meelest ideaalne kingipakend (ehetele, käsitöötrühvlitele ja kõigele muule, mis sisse mahub). Ma ise kasutan seda ehtekarbina (aga siis on hea põhjale näiteks vildist vooder lõigata, et ehteid mitte ära kriimustada).

Piima- või koorekann (Kaubamaja)